Eesti Rahvamajade Ühing

KAHEKSAKAND 2022

25. jaanuaril toimus Rapla Kultuurikeskuses tunnustussündmus KAHEKSAKAND, kus selgusid 2022. aasta LAUREAADID

AASTA KOOSTÖÖPARTNERID
1. Ekvaator OÜ, Põltsamaa
2. Gairi Pruuli, Kuressaares asuva lillepoe omanik, Saare maakond
3. Siiri Tamm ja Harviker OÜ, Raplamaa
4. Tauno Pettai ja Kristen-Kalev Lina, T&K Stagetech OÜ, Kanepi, Põlvamaa
5. Leelo Viita Rahvakultuuri Keskuse Vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja, Harjumaa
6. Allar Toomik, AS Sirje juhatuse liige, Võrumaa
7. Atria AS, Valgamaa
8. Sirle Sommer-Kalda ja Irina Kiviselg, ajaleht Põhjarannik kultuuriajakirjanikud, Ida-Virumaa

AASTA TEGU
Nominendid:
1. Põlvamaa I Noorte laulu- ja tantsupidu “Olõs mul üts…”
2. Kogukonna muusikal „Sugar, ehk dzässis ainult tüdrukud“
3. Saare maakonna 47. tantsupidu „Tuules“
4. Otepää Talveöölaulupidu
5. Viljandi Parandusfestival
6. III Eesti Naiste Tantsupidu „PereLugu“
Laureaat: Talveöölaulupidu Otepääl

Auhinna võttis vastu Merle Soonberg - Õõlaulupeo peadirigent, Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja.

Talveöölaulupidu toimus Otepääl juba seitsmendat korda. Keskväljaku suurel laval laulsid 45 koori ning 600 lauljat ja palavalt armastatud Eesti artistid. Esitlusele tulid legendaarse lauluvõistluse "Horoskoop" parimad palad. Solistidena astusid üles Reet Linna, Uku Suviste, Gerli Padar, Marten Kuningas, Nele-Liis Vaiksoo, Marek Sadam ja Margit Tali. Saatebändina esines ansambel „Horoskoop". Koore oli tulnud üle kogu Eesti. Peadirigendiks oli Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja Merle Soonberg. Dirigeerisid Anneli Koppel, Raido Lill, Kristel Reinsalu, Helga Ilves, Sirje Pääslane-Tippi, Meelis Roosaar ja Signe Kiis. See pidu andis tugevalt märku, et Eestimaal elab laulurahvas ja lauldakse ka talvel lumes ja külmas.

Samal õhtul kandis seda sündmust üle ETV, kus lisaks lauludele olid vahepaladeks intervjuud nii Otepää, kui ka teiste tuntud inimestega üle Eesti. Saatejuhid olid Urmas Vaino ja Heleri All. ERRi meeskond pani välja ühe oma parimatest jõududest ligi 30 inimesega ja tõi ekraanile  laulurõõmu ja emotsiooni. Otepää Talveöölaulupeo sündmuse korraldasid Otepää Kultuurikeskused. Laulupeo peadirigendiks on Otepää kultuurikeskused kultuurikorraldaja Merle Soonberg, kes pani kokku kogu kava, tegi seaded ja läkitas kutsed. Kõik tehniline ja rahaline pool on Otepää Kultuurikeskused kõikide 4 Otepää Kultuurimaja kultuurirahva vedada, suurt tuge sündmusele andsid Otepää Vallavalitsuse erinevad osakonnad, hea koostööpartner oli ka Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskond. See on näide kohapealsest koostööst ühe suure projekti elluviimisel. Sündmust aitasid ellu viia lisaks ka Eesti Kultuurkapital ja SA Valgamaa Arenguagentuur.

Siin on kompentents, kogemused ja suure südamega veetud pidu, mis on kasvatatud üheks suureks omakultuuri osaks, mis kindlasti on toeks laulukultuuri jätkusuutlikkusele.

AASTA TEGIJA 
Nominendid:
1. Krista Jürgens Koeru kultuurimaja kunstiline juht
2. Tõnu Eermann Saare maakonna lõõtspilli entusiast
3. Jorma Sarv Viljandimaa kultuurikonverentsi „Kultuur- kuidas ja kellega edasi?“ korraldaja
4. Kaili Kalle Võru maakonnas rahvusvahelise tänavakunstifestivali RUA Street ART Festival korraldaja
5. Keila Kultuurikeskus
6. Rapla Kultuurikeskus   
Laureaat:  Jorma Sarv   NOOR TEGIJA
Nominendid:
1. Sandra Nikitin ERMÜ esindaja välissuhtluses ja Euroopa Kultuurikeskuste võrgustikus
2. Piia Põder Rapla Kultuurikeskuse kultuuritöötaja
3. Birgit Kruuse Karksi-Nuia kultuurikeskuse tantsujuht
4. Artur Aunap Palamuse rahvamaja kunstiline juht
5. Riho Luhter Haapsalu kultuurikeskuse heli- ja videotehnik
Laureaat: Sandra Nikitin 

Laureaat: Sandra Nikitin, ERMÜ välissuhtluse korraldaja

Sandra Nikitinil on muusika ja sündmuste korraldamine alati olnud tema elus tähtsal kohal. Armastus pärimuse ja rahvakultuuri vastu on aastatega süvenenud, kultuur kõige laiemas mõttes on talle hingelähedane, selles osalemine, kaasa rääkimine, kultuuriprotsesside mõtestamine on saanud osaks tema iseolemisest. Sandra on arendanud aktiivselt ja tulemuslikult ERMÜ väliskommunikatsiooni. Ta on alates 2020. aastast aktiivselt esindanud ERMÜ Euroopa Kultuurikeskuste Võrgustiku (ENCC) töös ning osalenud aastakonverentsidel. Teinud ERMÜ tutvustavaid ettekandeid konverentsidel ja osalenud valdkonna arenduspäevadel. Ta on olnud ka ERMÜ sündmuste korraldusmeeskonna liige ja kultuurikorraldaja kutsestandardi uuendamise töörühma liige. Sandra on alati abiks õigete sõnastuste leidmisel ja ERMÜ eest kõnelemisel.

KULDKAND
1. Helje Põvvat Pikaaegne Põlvamaa kultuuritöötaja ja sündmuste korraldaja
2. Valdur Helm Vastseliina Muusikakooli klaveriõpetaja, Vastseliina-Misso puhkpilliorkestri dirigent, koori ja ansamblijuht Võru ja Setomaal, laulude kirjutaja ja seadja

Helje Põvvat

Hilje Põvvat on Põlvamaal kultuuritööd teinud juba alates 1977. aastast. Põlva Piimatoodete Kombinaadi kultuuritöölt siirdus ta Põlva Kultuurikeskusesse ja Maavalitsuse kultuuriosakonda. Pidev õppimine ja enesetäiendamine aitas kaasa kultuurialase töö oskustele ja teadmistele. Maavalituse kultuurispetsialistina on Helje Põvvat olnud laulu- ja tantsupidude koordinaator, maakondlike pidude peakorraldaja ja lavastaja, Lõuna-Eesti memme-taadi pidude korraldaja ja maakonna koondkava looja, rahvatantsujuhendajatele ja koorijuhtidele korraldanud erinevaid koolitusi, maakondlike kollektiivide (noorte tantsurühm Kagu- Kabujalakõsõ, Põlvamaa poistekoor) ellukutsuja. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt oli ta laulupeo juubeliaastal kodarraha „Minu arm“ saaja. See kodarraha on aegadeülene aumärk ning kõrgeim austusavaldus neile, kes on pühendunult andnud kestva panuse laulu- ja tantsupeo liikumisse.

Eriliselt südamelähedane on Helje Põvvatile olnud harrastusteatrite töös osalemine, olgu siis näitlejana või lavastajana. Maakonna ning Lõuna-Eesti teatripäevade korraldamised ning Külateatrite Riigifestival on toimunud siinkandis tema eestvedamisel, samuti kooliteatrite tegevuse koordineerimine. Sageli on Helje Põvvat noorte etlejate žüriis. Põlva Gümnaasiumis on ta olnud draamaõppe juhendaja. Käesoleval aastal oli Helje Põvvat Lõuna-Eesti memme-taadi rahvapeo lavastaja ning Põlvamaa rahvatantsurühmade kontsert-lavastuse Rehetoa tantsud projektijuht.

Maakonna kultuuritöötajatele on Helje Põvvat olnud alati heaks juhendajaks ja abiliseks. Tema teadmised ja organiseerimisvõime on pakkunud koostöö tulemusel hulgaliselt suurepäraseid sündmusi ning kõigile andnud positiivset indu ja tegutsemistahet. Toetav suhtumine ning kaasalöömine kultuuritegevuses jätkub ka praegu.

Valdur Helm

Valdur Helmi iseloomustas juba varases lapsepõlves tekkinud sügav huvi muusika vastu ning õpingud Tallinna Kultuurhariduskoolis kinnitasid soovi saada elukutseliseks muusikuks. Ta on olnud õppejõud ja muusikaosakonna juhataja Tartu Pedagoogilises Koolis (hilisemalt TÜ haridus-teaduskond). Pensionile jäädes kolis Valdur Helm sünnikohta Võrumaale Hällümäe tallu, Mõldri külla (2004). Sellest hetkest saab alguse tema tee Vastseliina Muusikakooli õpetajana, Vastseliina–Misso puhkpilliorkestri juhendajana Vastseliina rahvamajas ning koori- ja ansamblijuhina Võru- ja Setomaal. Valdur Helm on töökas, kohusetundlik, kannatlik, sihikindel, hea huumorimeelega, soe ja südamlik inimene.

Muusikaelu Võru- ja Setomaal: Valdur on Meremäe-Obinitsa naiskoori MONK dirigent. Naiskoori 17 tegevusaasta jooksul on osa võetud kõigist UMA PIDO-dest, Võru laulupidudest ja kolmest viimasest üldlaulupeost. 2019. aastal, laulu- ja tantsupeo 150. juubelipeoks, sündis koostöös Värska naiskoori ja dirigent Tiina Kadarpikuga Setomaa Naiskoor. Valdur Helm on arranžeerinud koorile ligi 70 laulu,

Ta on folklooriansambli Hõpõhelme' ja Meremäe mehe' sõnolist ja hindab kõrgelt ka seto laulu. Ta on kirjutanud koori- ning soololaule ning seadnud kooridele mitmeid poplaule, ta on paljude dirigeerimise ja komponeerimisega seotud õppevahendite autor. Valdur on ka Vastseliina-Misso puhkpilliorkestri juhendaja, mis kannab edasi 95 aastat alustatud puhkpillitraditsiooni. Praegune koosseis alustas aastal 2012, seega täitub sel aastal juba 10. tegutsemisaasta.

KAHEKSAKAND
Nominendid:
1. Hans Veinmann Märjamaa Valla Rahvamaja kinomehhaanik
2. Jelena Kaljadina Narva Kultuurimaja Rogodiv direktor
3. Maie Pau Võrumaa rahvakultuurispetsialist
4. Vilve Piht Põltsamaa Kultuurimaja kunstiline juht
5. Evald Raidma Elva Muusikakooli klaveri- ja lauluõpetaja, Puka mees-ja naisansambli ja Aakre segakoori U-Tuur juhendaja, ansamblite Fix ja melody klahvpillimängija ja vokalist
6. Sirje Fedjuk Põhja-Sakala Kultuurikeskuse direktor  
Laureaat: Hans Veimann

Laureaat: Hans Veimann,  Märjamaa valla  Rahvamaja legendaarne kinomehhaanik

Hans Veimann on Märjamaa Valla Rahvamaja kinos Helk töötanud kinotehnikuna 52 aastat. Hans teeb oma tööd suure südamega ning on oma töödes erakordselt täpne ja kohusetundlik. Näidatud filmidest ja kino külastatavusest on tal väga täpne statistika. Ta hoolitseb selle eest, et vaatajateni jõuaks kõige uuemad linateosed võimalikult kiirelt.

Hans on vastutulelik ning peab oluliseks iga kinokülastaja arvamust. Vajadusel teeb ta soovijatele kordusseansse ning lasteaedadele ja koolidele näitab filme neile sobival ajal. Paljusid kinokülastajaid teretab ta kättpidi ning annab ülevaate peagi linastuvatest filmidest. Filmi ei näidata Märjamaa kinos vaid siis, kui on alla ühe vaataja.

Aastakümneid on Hans käinud kino näitamas valla ja maakonna väiksemates kohtades, samuti naabermaakonnas.  Ka on ta mitmel aastal kuulunud Pimedate Ööde Filmifestivali meeskonda.  2022. aastal, Hansu 70-ndal juubelil paigaldati tema auks Märjamaa Rahvamaja juurde tema pihlaka alla ka nimeline pink.

Ta on hea koostööpartner kõigile kinodele üle Eesti. Eestimaal on ta tuntud kino Hansuna. Ta on teinud väsimatut tööd kinokultuuri elus hoidmiseks ja oma pika karjääri jooksul inspireerinud teisigi. Hans on oma tegevusega hoidnud ning edasi kandnud nii maakonna kui ka vabariigi kinokultuuri.